VEIDI riigikogu matemaatikat lugemiseks. Enne esmaspäevast riigikogu istungit oli opositsioon üle andnud 478 arupärimist ja 182 eelnõu. Neid kõiki peaks riik nüüd menetlema asuma.
Alustuseks arupärimised. Esiteks peab riigikogu kantselei neid süsteemi sisestama. Siis peab juhataja neid välja saatma iga arupärimise allkirjastades. Juba ainuüksi allkirjastamine (ava digiallkirjastamise konteiner, lisa fail, allkirjasta, sulge) võtab umbes kaks minutit. Seega kulub üksnes sinna umbes 16 tundi riigikogu esimehe Lauri Hussari tööd. Aga selle ettevalmistamine – digitaliseerimine ja muu – võtab ametnike tööd vähemalt kaks korda nii palju ehk siis paneme kirja umbes 32 tundi.
SEEJÄREL peavad ministeeriumites ja riigikantseleis ametnikud need dokumendisüsteemis registreerima, sisu järgi määrama, kes seda menetleb, ning edasi saatma. Jälle saame rahus kirja panna minimaalselt kaks minutit ühe arupärimise kohta. See on jälle 16 tundi ametniku tööd. Siis peavad järgmised ametnikud sisuga tutvuma: lugema läbi, kokku panema teiste sarnastega, otsima vastused … Oletame, et ühe arupärimise läbitöötamine võtab umbes 30 minutit. Seega umbes 48 tundi ametnike tööd, kui loota, et vaid iga viies on unikaalne (päris palju on sarnaseid või kattuvaid arupärimisi) ja saab töömahtu viie võrra kokku võtta. Kui ei saa, siis kuni 240 tundi.
Seejärel peab minister tulema riigikokku arupärimisele vastama. See võtab umbes 30 minutit, kui eriti palju küsimusi ei tule. Kui iga opositsiooni liige ka endale ettenähtud kaks küsimust küsib, võime arvestada neli-viis tundi ühe vastuse andmiseks. Seega ministrite aega kulub arupärimistele vastamiseks 240–2400 tundi. Jällegi, võib-olla saab osa vastustest kokku tõmmata, aga võib-olla ei saa.
ISTUNGIPÄEVI on vastamiseks ette nähtud 20. Osa neist on juba möödas. Keskmiselt on nädalas umbes 35 töötundi, kui maksimaalselt ainult selle ülesandega tegeleda. Parimal juhul läheb ainuüksi vastamistele seitse istunginädalat, halvimal juhul aga 70 nädalat, mis ilmselgelt on absurd. Isegi koos erakorraliste istungitega, mis vältaks terve suve, võtaks see poolteist aastat ja muu töö jaoks oleks aega nullilähedaselt.
See on põhjus, miks me koalitsioonis nimetame riigikogus käivat obstruktsiooni terve riigi tasalülitamiseks, mitte ainult riigikogu töö pärssimiseks. Ja see on ühe nädalaga loodud! Lisage siia teinegi selline nädal ja meil on kuni järgmiste valimisteni põhimõtteliselt riik lukus.
EELNÕUDE menetlemine oleks puhas riigikogu tööaja kulutamine komisjonides, kes peavad neid tõenäoliselt maha hääletama, sest need on ilmselgelt antud ainult obstruktsiooniks, mitte sisuliseks debatiks. Kui neid veel sisuliselt peaks menetlema, siis ma ei oska isegi pakkuda, mis ajani oleks riigikogu komisjonid sellega hõivatud. Õnneks on komisjonidel suhteliselt palju kaalutlusõigust, mida mis järjekorras menetleda, nii et see veidi vähendab blokaadi.
Kellele see kõik, mis riigikogus toimub, päriselt kasulik on? Ma arvan, et piiri taga on küll juba šampused lahti korgitud: me tulistame endale ise nii edukalt jalga, et nad ei pea isegi seda hübriidsõda pidama …