Kalle Laanet: parim heidutus Venemaa vastu on NATO kohalolek Eestis

Arvamus
|
Kalle Laanet
|
25.05.2022

Viimased kolm kuud on vaieldamatult tõestanud seda, mida iga eestlane teadis juba ammu: Vladimir Putini Venemaa ei ole riik, mida huvitab teiste käekäik või mida saab naiivselt usaldada. Venemaa täiesti põhjendamatu rünnak ja koletu sõda Ukrainas paljastas tema kavatsused ka läänemaailma ees.

Venemaa eesotsas president Putiniga tahab iga hinna eest oma naabruskonda valitseda ning on selle nimel valmis hävitama linnu, tapma kümneid tuhandeid süütuid inimesi ning sundima miljoneid kodust põgenema.

Putini alustatud sõda on juba kaasa toonud tagajärgi, mida veel eelmisel aastal ei pidanud keegi tõenäoliseks või isegi võimalikuks. Euroopa on lahti ütlemas Vene gaasist ja naftast. NATO liikmed tõstavad kaitsekulutusi, relvastavad Ukrainat ning hangivad ära antud relvade ja laskemoona asemele uusi. Eriti märkimisväärne on Saksamaa strateegiline pööre.

Kõige olulisem on kahtlemata Soome ja Rootsi otsus liituda NATO-ga. Nende otsuse taga on ennekõike soov ennast kaitsta. See näitab selgemini kui miski muu, et isegi pikalt kahevahel olnud riikide jaoks on praeguses olukorras NATO ainus võimalus oma julgeolekut tagada.

Iga rünnak saab karistatud

Ka Eesti peab tegema kõik endast sõltuva, et ära hoida Venemaa soov oma sõjaväge pärast Ukraina sõda ka teiste riikide peal katsetada. Läänemaailma seatud majanduslikud sanktsioonid juba hävitavad Venemaa majandust, kuid ainus tegelik keel, mida idanaaber mõistab, on jõud. Eriti sõjaline jõud ning just nimelt selline, mis juba ette hävitab igasuguse tahtmise sõda pidada. Nii sanktsioonid kui ka sõjaline jõud on heidutus, mida Eesti ja lääneliitlased peavad nüüd veelgi enam tugevdama.

Eesti on oma julgeolekusse läbi aastate palju panustanud, kuid sellel aastal valitsuses tehtud otsused suunata riigikaitsesse lähiaastatel lisaraha sõjaliste võimete kiiremaks arendamiseks on just nimelt selleks, et kaotada Venemaa igasugune tahtmine meie vastu sõda pidada. Meie enda tugev panus oma riigi kaitsmisse on üks osa heidutuse võrrandist.

Iseseisva kaitsevõime kõrval on Eesti kuulumine NATO-sse ja liitlasvägede kohalolek Tapal ning Ämaris oluline osa heidutusest. NATO aluspõhimõte, et rünnak ühe liikme vastu tähendab rünnakut kõigi vastu, on seni olnud piisav Venemaa heidutamiseks, sest rünnaku korral ähvardaks neid võitlus kõigi liitlastega, mille Venemaa igal juhul kaotaks. Oht, et rünnak saab igal juhul karistatud, on teisisõnu karistusheidutus.

NATO piiririikide vastupanuvõime peab kasvama

Kuid Venemaa kuriteod Ukrainas näitavad, et ainuüksi karistamise ähvardusest ei piisa. Pärast 24. veebruari on selge, et see lähenemine on oma aja ära elanud ning karistusheidutuselt tuleb üle minna tõkestusheidutusele. See tähendab, et igas Venemaaga piirnevas NATO riigis on olemas just selline sõjaline võimekus, millega iga rünnak juba eos peatada. Tõkestusheidutuse mõte on näidata, et iga riigi vastupanuvõime on nii suur, et vaenlasel kaob ründamise isu täiesti ära.

NATO aluspõhimõte “kõik ühe eest” on endiselt pädev, kuid seda tuleb hakata ellu viima teistmoodi.

“Eestisse ei ole võimalik kuhjata nii suurt hulka liitlaste vägesid, mis hakkaks võitlema kogu Venemaa sõjalise jõuga, aga seda polegi vaja.”

NATO piiririikide vastupanuvõime peab oluliselt kasvama. Eestisse ei ole võimalik kuhjata nii suurt hulka liitlaste vägesid, mis hakkaks võitlema kogu Venemaa sõjalise jõuga, aga seda polegi vaja, kui teame, et oleme oma piirkonnas suutelised ennast paremini kaitsma ja piisav hulk NATO vägesid on valmiduses iga hetk siia liikuma. Nii hästi ja kiiresti, et ründamine muutuks mõttetuks. Selleks peame tagasi vaatama külma sõja õppetundidele ning tegema sellest kõige õigemad järeldused.

Külma sõja ajal tagasid heidutuse tasakaalu suur hulk valmiduses olevaid vägesid, aga eriti võimekus neid koheselt juhtida. Ka Eestis on juba olemas arvestatav reservvägi koos liitlastega, kes just praegu õppusel Siil koos kaitsetegevust harjutavad.

Meie NATO liitlastel on tahe ja võimekus tuua kriisiolukorras Eestisse veel rohkem vägesid, et meid Venemaa eest kaitsta. Kuid vaja on tagada meie enda ja liitlaste vägede sõjaline juhtimine kohapeal ja seda juba rahuajal.

Nende vägede juhtimiseks on Eestisse vaja diviisi suuruse üksuse juhtimise võimekust. Selleks, et integratsioon liitlastega sujuks paremini ning heidutussõnum oleks tugev, soovime suurendada ka Eestis viibivate liitlasüksuste arvu ning diviisi varustuse ja relvastuse etteladustamist Eestisse.

Tugev juhtimine tagab suurema efekti sõjalise operatsiooni läbiviimisel

Mitmerahvuseline diviisi staap Eestis looks võimekuse juhtida koostöös nii kaitseväe kui ka liitlaste ühistegevust Eesti kaitsel. See on piisavalt suur Eesti suuruse riigi jaoks, saab rahuajal planeerida kaitsetegevust ja kriisi ajal juhtida sõjalist vastupanu esimesest hetkest kooskõlas NATO tegevusega. Ühtlasi loob see eelduse suurema hulga liitlaste tugevdusvägede kohale toomiseks kriisi ajal.

Diviisi staap seoks maa, mere ja õhudomeenid diviisi tasandil ühtseks tervikuks andes koosmõjul suurema efekti sõjalise operatsiooni läbiviimisel. Just õhus ja merel on liitlastel eriti suur üleolek ning seepärast on oluline, et saaksime Eesti kaitseks seda üleolekut kasutada. Diviisi staap loob selleks vajaliku raami ja koos teistes Balti riikides ja Poolas paiknevate samasuguste üksustega annaks Venemaale tublisti mõtlemisainet.

Seetõttu on Eesti ja ka minu eesmärk, et juuni lõpus Madridis toimuval NATO tippkohtumisel lepitakse kokku tugevdatud kaitsehoiak Balti riikidele. Olles oma olemuselt kaasaegsem lähenemine, peab see olema juhitud külma sõja õppetundidest ning põhinema tõkestusheidutusel. Liitlased peavad oma otsustega kinnitama, et Venemaale ei anta võimalust järgmist sõda alustada.

Kui kuus aastat tagasi otsustati Varssavi tippkohtumisel liitlasüksuste paigutamine Balti riikidesse ja Poolasse, peab seekord Madridis tegema otsuse kohaloleku suurendamiseks idatiival.

Eesti jaoks on peamine eesmärk, et NATO suudaks kriisi korral Eestis ja teistes Balti riikides välja panna võitlusvõimelise diviisi. Sellega annaks NATO selge signaali Venemaale, et sõda Ukrainas on ainult suurendanud liitlaste valmidust üksteist kaitsta. Lääneriigid on viimaks näinud Venemaa tõelist palet ja neis on ärganud tahe tõsiselt Putinile vastu astuda. Oleme valmis tõkestama iga rünnakut ning ei lase Venemaal teha mida ta tahab.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt