Senini on meil olnud hästi ja me ei ole sellele isegi mõelnud, kui hästi meid ümbritsevas maailmas meil elu on enamasti kulgenud. Keegi ei osanud vist arvata, et tänapäeval, 21. sajandil võib puhkeda selline sõda meile nii lähedal.
See sunnib tõsiselt mõtlema ja tegutsema julgeoleku teemal. Riik peab olema kriisideks valmis ka toidujulgeoleku vaates. On meeldiv tõdeda, et valitsus alustas toidujulgeolekuga tegelemist eelmisel aastal, juba enne Venemaa ulatuslikku sissetungi Ukrainasse. Selle aasta lisaeelarvega otsustas valitsus eraldada põllumajandussektorile ligikaudu 9,1 miljonit eurot erakorralist toetust toidu varustuskindluse tagamiseks.
Vabariigi valitsus on Eesti varude keskuse kohustanud tagama seitsmepäevase toiduvaru, nagu senini on olnud kütusevarudega. Praeguses julgeoleku- ja majandusolukorras on väetiste, sööda, kütuse ja muu sarnase hinnatõus jõudnud toidu tootjani ja ka tarbijani. Hinnad on tõusnud väga ootamatult ja kohati lausa mitmekordistunud.
Oluline on saavutada ja hoida eriti praeguses julgeolekureaalsuses Eesti toidu isevarustatuse taset, sest maailmas on tegelikult toidu puudujääk: ligikaudu kümnendik elanikkonnast kannatab nälja tõttu.
Põllumehele on väetiste hinnad tõusnud kõrgustesse. Maailma Toiduorganisatsiooni FAO andmetel on N-väetiste hinnatase (Musta mere piirkond) tõusnud 297 eurolt (märts 2021) 824 eurole (märts 2022) tonni eest, diislikütus kallinenud aastaga 52 protsenti, lisaks elektrienergia ja gaas. Tarbijale on toit ja mittealkohoolsed joogid kallinenud tänavu märtsiks aastases võrdluses +13,8 protsenti, võrreldes selle aasta veebruariga +1,4 protsenti.
Peame säilitama Eesti toidu tootmise ka tootmiskulude kasvu tingimustes. Nüüdseks on selge, et toidu hind enam ei lange, pigem tõuseb. Oluline on saavutada ja hoida eriti praeguses julgeolekureaalsuses Eesti toidu isevarustatuse taset, sest maailmas on tegelikult toidu puudujääk: ligikaudu kümnendik elanikkonnast kannatab nälja tõttu. Samas on muidugi 39 protsenti täiskasvanud elanikest ülekaalulised. Kui teravilja ja piima suudame toota rohkem, kui ise tarbime, siis teiste toodetega peame rohkem pingutama.
Oluline on ka toidu varustuskindluse saavutamine kestlikul viisil. Ka Euroopa Komisjoni strateegia «Talust taldrikule» siht on toidusüsteemide jätkusuutlikkus. Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) riikliku strateegiakava eesmärgid on tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandust ning toiduga kindlustatust, edendada keskkonnahoidu, kliimameetmeid ja parandada maapiirkondade olukorda.
Eestil on siin koos riigi rahaga kasutada ligikaudu 1,6 miljardit eurot järgneval viiel aastal. Elujõuliste lahenduste leidmiseks tuleb kaasata teadlasi ja uurida, kuidas vähendada seotust kalli mineraalväetisega, kuid samas tõsta mulla elurikkust ja parandada taime tervist.
Kestliku toidusüsteemi osa on toidukao ja jäätmete vähendamine. Eesti peredes läheb toitu raisku ühe inimese kohta ligikaudu 54 kilogrammi aastas. Toitu ära visates tekitame jäätmeid ja raiskame raha, tööjõudu, põllumaad, vett, energiat. Siin peaksime oma tarbimisharjumused üle vaatama ja võimalusel veidi muutma.
Samuti on tarbijate ootused ja arvamused eri põlvkondade vahel muutumas: tarbija esitab toidutootjale üha rohkem nõudmisi ning nendega peab kohanema. Tarbija usalduse suurendamisel on vajalik kahepoolne koostöö: ostja peaks eelistama kodumaist ning tootja ei tohi seda usaldust kuritarvitada.
Eesti peredes läheb toitu raisku ühe inimese kohta ligikaudu 54 kilogrammi aastas. Toitu ära visates tekitame jäätmeid ja raiskame raha, tööjõudu, põllumaad, vett, energiat. Peaksime oma tarbimisharjumused üle vaatama ja võimalusel veidi muutma.
Siin aitaks kindlasti tootjatel oma tootmise tutvustamine tarbijatele. Selleks võiks sobida juba aastaid toimiv avatud talude päevadest osavõtt, avatud uste päevade korraldamine, toote ja tootmise tutvustamine kohapeal. Usun, et tootja ning kogukonna suhtlus tõstab kindlasti ka turvatunnet.
Maaeluministeerium on ellu kutsunud hea, vajaliku ja tervisliku algatuse, millega hakatakse tänavu toetama mahetoidu kasutamist koolides ja lasteaedades. Selle aasta eelarves on selleks 0,8 miljonit eurot. See on kindlasti laiemas mõttes tulevikku vaadates väga oluline. Põllumehed saavad kindluse, et turg on olemas. Veelgi tähtsam, et lapsed harjuvad juba maast madalast kodumaise tervisliku toiduga. Tekkivad teadmised kohalikust toidust ja tootmisest ning nad hakkavad seda väärtustama. Samas läheb praegu suur osa mahetoidust eksporti.
Lähitulevik tuleb keeruline, et asjad paika loksuksid selles julgeoleku seisus ja tekiksid uued väetiste, sööda ja muu vajaliku tarneahelad. Sisseelamine Euroopa Liidu uude finantsperioodi ja sellega kaasnevad muutused toovad samuti endaga kaasa mõningase rütmi muutuse.
Tuleb soovida meile talupojatarkust ja teadlaste tuge hinnatud ja tunnustatud Eesti toidu kestlikule tootmisele. Tarbime võimalusel kohalikku toodangut.