Ukrainas jätkuv Venemaa agressioon on maailmapildis ida-lääne suhted taas teravalt lõhestanud ja nende lappimiseks kulub arvatavasti järgmise põlvkonna jagu aega. See tähendab, et peame pikka aega hoolitsema iseenda turvalisuse eest nii riigi kui inimesena, selle kõrval toetama Ukrainat otseselt sõjalise varustuse ja humanitaarabiga. On ilmselge, et kui Putin ja Venemaa sõja võidavad, oleme pikemas plaanis just meie järgmine sihtmärk. Ukraina võit on meie ja lääne demokraatiale ainuvõimalik.
Paraku kallineb sõja taustal energia. Põhjuseks nii Venemaa sanktsioneerimine rahvusvaheliselt kui mitme klimaatilise ja majandusliku põhjuse kokkulangemine, olulisemad neist taastuvenergia puudujääk, saastekvootide ja maagaasi märgatav hinnatõus.
Energia hind on üldise hinnataseme alus ja mõningase viivitusega mõjub see kõigi teenuste ja toodete hindu. Järsk hinnatõus halvendab aga inimeste igapäevaelu ja toimetulekut.
Nii ongi meie valitsus välja tulnud 2022. aasta lisaeelarvega, sest möödunud aasta lõpus vastu võetud riigieelarves ei suudetud arvestada praegu toimuva, eelkõige Ukrainas lahvatanud sõjaga. Lisaeelarve moodustab 2,2 protsenti rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgsest sisemajanduse kogutoodangust ja rahastab kolme tähtsat komponenti kogumahus 802,9 miljonit eurot.
Need valdkonnad on riigi laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine, energiaturvalisuse ja inimeste toimetuleku toetamine ja sõjapõgenike esmaste kulude katmine. Kindlasti peab mõistma neid, kes tahaksid eelarves näha lahendusi ka paljudele muudele ühiskonna probleemidele, paraku ei suuda lisaeelarve kõike ja keskenduda tuleb sõjaga seotud olukorra lahendamisele.
Väike võib tunduda eelarves otseselt riigi kaitsevõime heaks eraldatud summa: 15,66 miljonit eurot. Arvestagem, et see on vaid käesoleva aasta kaitsevõime tugevdamise kulu ja varem on valitsus kaitsekulutusi üle 800 miljoni euro võrra suurendanud ning kaitseinvesteeringuid ei saa teha kiiresti.Meie energiajulgeoleku nurgakiviks saab sõltuvuse lõpetamine Venemaa energiakandjatest, peamiselt maagaasist.
Tänavune summa läheb liitlaste kohalolu ja tankitõrjesüsteemi tugevdamiseks. Viimasena mainitu on enda tõhusust, muide, hästi tõestanud Ukrainas käivas sõjas. Samal ajal jääb näiteks lühimaa õhutõrje laskeseadmete, Stingerite ja koos Balti naabritega mitmikraketiheitja süsteemi hankimine, samuti liitlaste kohaloleku täiendamine lähiaastate taha.
Niisama oluline kui otsene kaitsevõime on siseturvalisus. Lisaeelarve näeb siin ette raha ohuteavituse, pääste-, evakuatsiooni- ja varjumisvõimekuse arendamise ja küberturvalisuse võimestamise tarvis.
Meie energiajulgeoleku nurgakiviks saab sõltuvuse lõpetamine Venemaa energiakandjatest, peamiselt maagaasist. Kõige kiirem realistlik asendus on praegu rentida veeldatud maagaasi ehk LNG ujuvterminal koostöös Soomega.
Arvestades meie energiatarbimise osa Põhjamaade tervikpildis, ei ole mõistlik eraldi endale kalleid külmaperioodi lahendusi välja töötada. Eelarves on raha, et hankida riiklik gaasivaru mahus üks teravatt-tund, see moodustab 20 protsenti riigi aastasest gaasitarbimisest.
Viis mõtet
On ilmselge, et kui Putin ja Venemaa sõja võidavad, oleme pikemas plaanis just meie järgmine sihtmärk. Ukraina võit on meie ja lääne demokraatiale ainuvõimalik.
Eelarves on arvestatud 50 000 põgeniku ja asjaoluga, et igaüks neist vajab kõiki võimalikke teenuseid. Eestisse on Ukrainast seni jõudnud veidi üle 36 000 pagulase.
Kuigi julgeolekukulud on küll väga suured, pole need ligilähedaseltki võrreldavad hinnaga, mida praegu maksab Ukraina, võideldes kogu demokraatliku läänemaailma eest.
Oluline teema on sõjapõgenike hakkamasaamine siinse eluga ja lõimimine meie ühiskonda. Kohanemise võtmeküsimused on keeleõpe, tööturul osalemine ja ühiskondlik panustamine.
Tähtsam suurest eelarvekulust on teadmine, et riik, ühiskond ja iga inimene eraldi saavad lisaeelarve kaudu senisest paremini turvatud.
Lisaeelarvega saavad järgmise kütteperioodi eel üks kord 50eurost toetust kõige haavatavamad ühiskonnarühmad: lastega pered ja pensionärid. Samuti tõuseb toimetulekupiir kolmandiku võrra ehk 150 eurolt 200ni. Üksi elavad pensionärid saavad ühekordset toetust ka juhul, kui elatakse koos ajutise kaitse saaja ehk Ukraina sõjapõgenikuga – see on oluline meede, lahendamaks põgenike majutusprobleem
Kas neist toetustest uue kütteperioodi eel piisab, saame hinnata sügisel tänavusuvise majandusprognoosi taustal järgmise aasta riigieelarvet koostades.
Suur osa, kolmandik lisaeelarvest läheb sõjapõgenikega seotud kulude katmiseks ja see seob eelarve otseselt Ukraina sõjaga.
Suur osa, kolmandik lisaeelarvest läheb sõjapõgenikega seotud kulude katmiseks ja see seob eelarve otseselt Ukraina sõjaga. Nii võib lisaeelarvet pidada sõjaaja eelarveks, sest teine kolmandik eelarverahast lähebki heidutuse, julgeoleku ja turvalisuse arendamise heaks. Rääkimata majandusliku sõltuvuse läbilõikamisest ja kõikvõimalike sidemete katkestamisest kuritegeliku Venemaaga.
Peame arvestama, et Venemaa praeguste juhtide ja valitsuse silmis oleme saakloom, mis tuleb varem või hiljem kinni püüda ja nahka pista. Nende Krimmi annekteerimisega 2014. aastal alustatud ja nüüdseks juba 74 päeva aktiivselt jätkunud sõda Ukrainas on selle oma kohutavas reaalsuses täiesti selgeks teinud.
Eelarves on arvestatud 50 000 põgeniku ja asjaoluga, et igaüks neist vajab kõiki võimalikke teenuseid. Eestisse on Ukrainast seni jõudnud veidi üle 36 000 pagulase. Eelarve maht on arvestatud varuga, mis tuleb sellestki, et kaugeltki kõik sõjapõgenikud ei vaja kõiki teenuseid.
Esmased investeeringud, et anda sõjapõgenikele öömaja, sõlmida üürilepingud ja korraldada majutus, ulatuvad 61,41 miljoni euroni. Leida kiiresti püsiv elukoht on põgenikele raske ülesanne, seetõttu toetatakse neid eluaseme otsimisel üks kord kuni kuue toimetulekutoetuse mahus.
Sealjuures ei maksta hüvitist nendele, kes suudavad oma korterikulud ise kanda või saavad majutuse tasuta kasutada. Tegelikku abivajadust hindab kohalik omavalitsus. Pea kahe miljoni euroga aga toetakse lisaeelarves vaimse tervise abi andmist.
Oluline teema on sõjapõgenike hakkamasaamine siinse eluga ja lõimimine meie ühiskonda. Kohanemise võtmeküsimused on keeleõpe, tööturul osalemine ja ühiskondlik panustamine.
Põgenikel peab aitama kiiresti tööle saada 21,1 miljonit eurot tööturutoetuste tarvis. Neile haridustee jätkamiseks lisakoolikohtade loomine nii alus-, üld-, kutse- kui kõrghariduses võtab kokku 77 miljonit eurot.
Juurde koolitatakse täiskasvanute eesti keele õpetajaid, arvestatud on 200 pedagoogiga. Et viia ellu kultuuriministeeriumi kohanemisprogramm ja pakkuda täiskasvanutele eesti keele õpet, on eelarves üheksa miljonit eurot.
Tuleb tõdeda, et praegu me kõigega korraga toime ei tule ja erakorralise olukorra rahanduslik lahendus lükkub tulevikku. Seda tähendab eelarvepuudujäägi tänavuaastane kasv koos lisaeelarvega 1,72 miljardi euro ehk 5,3 protsendini SKTst. Märkimisväärne süü lasub siin eelmisel, EKRE-Keskerakonna-Isamaa valitsusel, mis võimule saades asus hoolega seni headel majandustsüklite aegadel kogutud reserve kulutama. Neid kibedaid vilju sööme praegu ja lähitulevikus.
Lisaeelarve eelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise ja püüame sellega kiiresti jätkata, et eelarve mai lõpuks kinnitatud saaks.
Tähtsam suurest eelarvekulust on teadmine, et riik, ühiskond ja iga inimene eraldi saavad lisaeelarve kaudu senisest paremini turvatud. Lähiaastatel jõuame kaitsekulutustega peaaegu kolme protsendini SKTst. Teadmine, et kuigi Eestile ei ole praegu otsest sõjalise kallaletungi ohtu, oleme varasemast kaitstumad ja vastupanuvõimelisemad iga välisohu suhtes, tagab turvatunde ja on oma hinda väärt.
Kuigi julgeolekukulud on küll väga suured, pole need ligilähedaseltki võrreldavad hinnaga, mida praegu maksab Ukraina, võideldes kogu demokraatliku läänemaailma eest.
Elagu Eesti! Slava Ukraini!