Olen praegu Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees. Varem olen töötanud ligi 10 aastat Eesti välisministrina, aga ka kultuuriministrina, Nõmme linnaosavanema ning Postimehe ja Eesti Raadio ajakirjanikuna. Pean praegusel ajal väga oluliseks, et Eesti esindajate seas Euroopa Parlamendis oleks ka põhjaliku välis- ning julgeolekupoliitika kogemusega esindaja. Ka eelolevatel aastatel on Eesti ja Euroopa julgeoleku kindlustamine koos liitlastega üks kõige olulisemaid teemasid, millega tuleb järjekindlalt tegelda.
Haridus: magistriga võrdsustatud kraad politoloogias Tartu Ülikoolist
Keeled: eesti, inglise, saksa, vene
Fotogalerii tööst Euroopa Parlamendis
Olen Euroopa Parlamendi liige alates 2014. aasta novembrist. Olen Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni liige. Ühtlasi olen asendusliige rahvusvahelise kaubanduse komisjonis. Käesoleva mandaadi jooksul (2019-2024) on mul olnud kaks prioriteeti:
- Toetada igakülgselt Ukrainat, keda Venemaa ründas uuesti 24. veebruaril 2022.
- Suurendada Euroopa enda kaitsevõimet.
Nii Ukraina võit agressorriik Venemaa üle kui ka Euroopa võime ennast ise edukalt kaitsta kindlustavad Eesti julgeolekut.
Väliskomisjoni aseesimehena juhin aeg-ajalt väliskomisjoni koosolekuid. Pildil juhatan väliskomisjoni kohtumist Vene poliitilise opositsiooni liikmetega. Videosilla vahendusel osales ka poliitaktivist Aleksei Navalnõi, keda Vene režiim polnud veel selleks hetkeks vangistanud ja seejärel mõrvanud.
Putini režiimi kurjus ei tohi jääda karistuseta. Seda ütles tänavu märtsi alguses Aleksei Navalnõi lesk Julia Navalnaja, kes kõneles Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis.
Alates 24. veebruarist 2022, kui Venemaa ründas uuesti Ukrainat, on Ukraina Euroopa jaoks teema number 1. Minu viimaste aastate prioriteet on samuti olnud seista Ukraina toetamise eest, sest Ukraina peab sõja agressorriik Venemaaga võitma.
Ukraina võidust sõltub kogu Euroopa tulevik, sest Ukraina vastupanu raugemine läheks kalliks maksma kõikidele Euroopa ühiskondadele. EL peab jätkama igakülgset toetust Ukrainale ning tegema selleks tihedat koostööd liitlastega. Vaja on jätkuvat sõjalist, finants- ja humanitaarabi, ning uusi Venemaa-vastaseid sanktsioone.
Muuhulgas olen töötanud selle nimel, et EL kasutaks Venemaa külmutatud varasid Ukraina abistamiseks. On ainult õiglane, et agressorriik Venemaa maksab oma tekitatud kahju eest.
Olen viimastel aastatel külastanud Ukrainat, et väljendada toetust Ukraina inimestele ja riigijuhtidele ning saada ülevaade Ukraina lähiaja toetusvajadustest.
Fotol annan Kiievis pressikonverentsi koos Ukraina presidendi kantselei juhi Andriy Jermaki ja oma kolleegi Nathalie Loiseauga. Juhtisime seda Euroopa Parlamendi visiiti Loiseauga. Tema kui kaitse ja julgeoleku allkomisjoni esinaine ja mina kui välisasjade komisjoni aseesimees.
Samal visiidil kohtusin lisaks Ukraina parlamendi esimese aseesimehe Oleksandr Korniyenko, Kiievi linnapea Vitali Klitško, riigi peaprokuröri ning ELi Ukraina-missiooni juhtidega.
Samuti juhtisin Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni delegatsiooni visiiti Moldovasse.
Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tagajärjed on Moldovas tugevalt tuntavad ning riik on olnud väga oluline Ukraina põgenike vastuvõtja.
Pildil olen Moldova-Ukraina Palanca piiriületuspunktis. Seal oli arutelu ELi piirihaldamise abimissiooni ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Büroo esindajatega.
Rahvusvahelise kaubanduse komisjonis olen asendusliige. Kuivõrd kuulun Renew Europe’i fraktsiooni, siis oma fraktsioonist vastutan rahvusvahelise kaubanduse komisjonis alati kõikide nende teemade eest, mis puudutavad Ukrainat ja teisi idapartnerlusriike. Ühtlasi vastutan oma fraktsioonis kaubandussuhete eest Šveitsi, Norra, Islandi ja Liechtensteiniga.
Minu algatusel loodi Euroopa Parlamendi Arktika sõprusgrupp, mille põhirõhk on just julgeolekuga seotud küsimustel ning mille esimees olen.
Arktika on muutumas geopoliitiliselt järjest olulisemaks ning seetõttu peab Euroopa Liit sealsetel arengutel silma peal hoidma. EL peab tulevikus Arktika piirkonnas aktiivsem olema, sest seal toimuv mõjutab meid otseselt. Kliimasoojenemise tõttu on tõusnud riikide ja ettevõtete huvi Arktika piirkonna vastu. Jääkatte sulamine võimaldab ligipääsu sealsetele uutele nafta ja gaasi leiukohtadele ning nende hõlvamisega kaasnevad ka võimalikud pinged riikide vahel.
Näiteks Venemaa on viimase kümmekonna aasta jooksul teinud suuri investeeringuid oma Arktikas asuvate relvajõudude arengusse. Samuti on Arktikas jää taandumise tõttu muutumas laevatatavaks uued veeteed, millest üks olulisemaid on Aasiat Euroopaga ühendav meretee Põhja-Jäämerel piki Venemaa põhjarannikut.
Seni on Arktika püsinud madalate pingetega piirkonnana. EL saab siin kaasa aidata, et Arktikas püsiks ka tulevikus koostöö ja rahu.
Oktoobris 2022 kõnelesin Islandil Reykjavikis Arctic Circle’i nimelisel konverentsil. See on 3000 osalejaga suurim Arktika arengut puudutav konverents.
Rääkisin Arktika julgeolekukeskkonna kiiretest muutustest, mida praegu mõjutab otseselt Vene agressioon Ukraina vastu. Võrreldes 2022. aastaga on palju muutunud. Kaasa arvatud see, et Soomest ja Rootsist on vahepeal NATO liikmed saanud. Mõlemad on Arktika-riigid.
Fotol olen koos ajakirjanik Neeme Rauaga, kes käis konverentsi ja Arktikaga seonduvat kajastamas.
Lisaks täiskogu aruteludes osalemisele on parlamendi liikme roll kõikvõimalike raportite tegemine või nendes variraportöörina osalemine. Käesoleva mandaadi jooksul olen vastutanud näiteks raporti eest, mis käsitleb ELi välispoliitika tugevdamist.
Pildil olen koos ELi välisasjade kõrge esindaja Josep Borrelli ja kolleeg Hilde Vautmansiga.
Mu raport annab soovitusi ELi välisteenistusele ja Euroopa Komisjonile, kuidas kindlustada ELi rahvusvahelist positsiooni ning suurendada ELi mõjukust.
Samuti olen ELi küberkaitsevõime olukorra raporti raportöör. ELi ja liikmesriikide vastu suunatud pahatahtlike küberoperatsioonide arv kasvab ning need muutuvad järjest keerukamaks.
Seetõttu peab Euroopa oma kaitsevõimet tõstma. Eelkõige tuleb keskenduda tõhusamale koordineerimisele ja tihedamale infovahetusele liikmesriikide, ELi institutsioonide ja NATO liitlaste vahel. Samuti on tihe koostöö vajalik ÜROga, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga (OSCE) ja samu seisukohti jagavate demokraatlike riikidega, näiteks Ameerika Ühendriikide, Lõuna-Korea, Jaapani, India, Austraalia ja Taiwaniga.
ELi tasandil peame ka veel tegelema üldise küberarhitektuuri praeguse killustatuse küsimusega ning küberkaitsesse rohkem raha panustama ning ekspertide arvu suurendama.
Fotol kõnelen raportist Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis.
Väliskomisjoni aseesimehena olen juhtinud mitmeid väliskomisjoni delegatsioone. Näiteks lisaks Ukrainale ja Moldovale, juhtisin möödunud aasta juulis delegatsiooni Jaapanisse ja Taiwani.
Arvestades, et autoritaarsed riigid teevad järjest rohkem koostööd ning rikuvad jõhkralt rahvusvahelist õigust, peavad maailma demokraatiad kokku hoidma. Sestap on ka tihe koostöö oluline selliste riikidega, nagu Jaapan ja Taiwan.
Pildil olen Jaapani kaitseministeeriumi riigiministri Toshiro Inoga. Jaapan on kiiresti suurendamas kaitsekulutusi ning peab oma julgeolekorda kõige hapramaks alates teisest maailmasõjast. Seda kolme naabri - Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea tegevuse tõttu.
Väliskomisjoni visiidil Taiwani, mida juhtisin, kohtusin muuhulgas Taiwani presidendi Tsai Ing-weniga (pildil), Taiwani välisministri Joseph Wuga, asepresidendiga, Taiwanis asuvate USA ning ELi liikmesriikide esindajatega, julgeolekunõukogu liikmetega ning andsin pressikonverentsi.
Seal toimunud kõrgetasemelistelt kohtumistelt joonistus selgelt välja, et Taiwan soovib Ukrainat igakülgselt toetada, sest Venemaa edu julgustaks Hiinat Taiwani ründama. Seega on siin maailmas kõik omavahel äärmiselt läbi põimunud ja ühe ebademokraatliku režiimi võit võib ka teisi ebademokraatlikke riike julgustada.
Olen selle mandaadi jooksul jätkanud ELi esindamist mitmetel valimisvaatlusmissioonidel üle maailma. Näiteks 2020. aastal nimetas Euroopa välisasjade kõrge esindaja Josep Borrell mu ELi valimisvaatlusmissiooni juhiks Lõuna-Ameerikas asuvas Guyanas.
Pildil on Guyana ajakirjanikud valimispäeval tööhoos.
Käisin Guyanas kokku lausa kolm korda, kuivõrd kombeks on vaadeldavat riiki külastada nii enne valimisi ja nende ajal kui ka pärast valimisi.
Lisaks olen vaadelnud hulgi valimisi erinevates Aafrika riikides. Näiteks möödunud aasta augustis osalesin ELi valimisvaatlusmissioonil 16 miljoni elanikuga Zimbabwes. Nende valimistega läks halvasti.
Möödunud aasta novembris kui Euroopa Parlamendi väliskomisjonis oli arutelu all halvenev olukord Zimbabwes ning sellega seoses ELi suhted Zimbabwega, siis väljendasin arutelul seisukohta, et EL peab lõpetama Zimbabwele arenguabi andmise.
Arvestades selle riigi välispoliitilisi positsioone ehk sisuliselt Venemaa toetamine ning ka riigisisest poliitilist allakäiku. EL ei saa jätkata raha külvamist riikidele, kes ei kavatsegi ELi seisukohti kuulda võtta.
Parlamendi liige saab esitada ka küsimusi Euroopa Komisjonile ja volinikele. Olen selliseid küsimusi esitanud paljudel erinevatel teemadel, mis mingitel hetkedel on vajanud komisjonipoolset reageerimist.
Muuhulgas näiteks ELi sanktsioonidest Venemaale ja nendest kõrvalehoidmisest, Venemaa keskpanga reservide külmutamisest ning Ukraina toetamisest, ELi Arktika-poliitikast, ELi konkurentsiõiguse võimalikest rikkumistest, Hiina tööstusspionaažist ELis ning Birma rohingja pagulastest.
2022. aastal tunnustati mind aasta julgeoleku ja kaitse saadiku auhinnaga. Minu üks põhieesmärke kogu mu Euroopa Parlamendis oldud aja jooksul on olnud tugevdada ELi kaitsevõimet. Sama tunnustus langes mulle ka eelmise mandaadi ajal 2019. aastal.
Tore, et Eesti ajakirjanikud tihti Euroopa Parlamenti satuvad. Pildil on ETV saade ”Esimene stuudio”, mis läheb eetrisse Brüsselist Euroopa Parlamendi telestuudiost.
Sinna on alati kutsutud kõik Eestist pärit Euroopa Parlamendi saadikud. Eestit esindab parlamendis seitse saadikut ning seega on telearutelu kõigiga korraga täiesti võimalik. Samas näiteks Saksamaad esindab 96 saadikut, mistõttu kõik Saksamaalt valitud liikmed korraga saatesse ei mahuks.
Mu tegemiste vastu tunnevad huvi ka välisajakirjanikud. Fotol annan intervjuud Saksa avalik-õiguslikule telekanalile Deutsche Welle. Jutuks oli olukord Ukrainas. Olen ka tihti andnud intervjuusid Suurbritannia avalik-õiguslikule ringhäälingule BBC ja paljudele teistele.
Andsin ka välja raamatu Euroopa Liidu mõjuka välispoliitika võimalikkusest. See räägib Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika võimalustest ja sellestki, mis takistab ELil olla maailmapoliitikas nii mõjukas, kui tegelikult võiks. Raamat ilmus kolmes keeles: eesti, inglise ja prantsuse.
Pilt on tehtud ühest Brüsselis asuvast raamatupoe vaateaknast.
Käesolev mandaat on kindlasti olnud eriline ka selle poolest, et koroonapandeemia tõttu käis Euroopa Parlamendi töö pikka aega põhiliselt kaugtöö kujul. Reisimine oli vahepeal nii madalseisus, et olin 2020. aasta Brüsseli-Frankfurdi lennukis ainuke reisija.
Ja et seda liiga tihti ei juhtu, et lennuk lendab vaid ühe reisijaga, siis soovis Lufthansa lennukimeeskond oma ainukese reisijaga pilti teha. Tegime pildi ja siin see on. Muuseas lennuki kapten on paremalt esimene proua. Väga proff ja sõbralik. Nii nagu kogu meeskond.
Soovin, et Eesti inimestel oleks hea ülevaade ELi välispoliitikast ja üleüldiselt Brüsselis toimuvast ning sellest, kuidas see kõik meid kodu-Eestis mõjutab.
Sestap külastan tihedalt näiteks nii Väärikate ülikooli loenguid kui ka koole, et rääkida uusimatest arengutest ja vastata küsimustele.
Pildil olen kohtumisel Väärikate ülikooliga Viljandis.
Ühtlasi olen võõrustanud Brüsselis ja Strasbourgis kahe mandaadi peale kokku üle tuhande Eesti külalise. Et natukenegi tänada koroonapandeemia tõttu pikalt pinge all olnud tervishoiutöötajaid, siis kutsusin 2021. aasta novembris Brüsselisse külla 110 Eesti arsti, õde ja teisi tervishoiutöötajaid erinevatest Eesti haiglatest.
Järjest aktuaalsemaks muutub tõsiasi, et peame ka oma inforuumi kaitsma vaenulike riikide propaganda eest. Sestap oli mul hea meel, et Propastop, kelle esitasin Euroopa kodaniku auhinna kandidaadiks, selle tunnustuse ka möödunud aastal sai. Propastopi eesmärk on aidata Eesti ja ELi inimestel inforuumis orienteeruda, arendada oskust kriitiliselt mõelda ja valeinformatsiooni ning vaenulikku propagandat ära tunda.
Propastop on oma töö ja missioonitundega juba aastaid aidanud tagada Eesti ja kogu Euroopa turvalisust ja julgeolekut.
Ka 2022. aastal pälvis Euroopa kodaniku auhinna minu esitatud kandidaat. Selleks oli Eesti Pagulasabi / Estonian Refugee Council algatuse „Ukraina heaks!“ eest. Projekt käivitus 2014. aastal, kui Ida-Ukrainas puhkenud sõjategevuse tõttu olid miljonid inimesed sunnitud oma kodudest lahkuma. MTÜ Pagulasabi, MTÜ Mondo ja MTÜ Ukraina Kultuurikeskuse ühine algatus sai uue hoo pärast Venemaa uut sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022.
Käesoleva mandaadi jooksul on toimunud täiesti pööraseid sündmusi ja arenguid. Alates koroonapandeemiast kuni Venemaa agressioonini Ukrainas. Vaatamata turbulentsetele aegadele, on Eesti selles kõiges hästi hakkama saanud. Seda eelkõige meie oma inimeste tarkusele, südikusele ja tasakaalukusele. Aga kindlasti ka tänu sellele, et kuulume Euroopa Liitu ja NATOsse. Need kaks organisatsiooni võimaldavad meie kompaktsel Eestil rääkida sama laua taga suurriikidega ning avaldada oma arvamust ja seista oma huvide eest.
Jätkan oma tööd, et seista Eesti eest Euroopas ja maailmas. Soovin hoida meie liitlasi ja leida ka uusi, sest koos liitlastega on Eesti julgeolek paremini kindlustatud. Ei kunagi enam üksi!
Tutvu meedias ilmunud lugudega:
- EUROSAADIKUTE ÜHISAVALDUS: Seisame silmitsi Läänemeres tiksuva pommiga!
- Urmas Paet: ka Eestis ei saa Ukraina toetamisel jääda lootma iseenesestmõistetavusele
- Stuudios on Urmas Paet: Suur osa eurooplastest ei tunneta Ukraina sõja tõsist ohtu
- Stuudios on Urmas Paet: Kolmteist riiki Euroopas panustavad kaitsekulutustesse liiga vähe
- Stuudios on Urmas Paet: Vene režiimi suhtes tuleb olla valmis kõigeks
- Stuudios on Urmas Paet: Lääs ei ole enam nõrk, igasugune löök saab kõva vastulöögi
- Euroopa peab aduma Venemaa hübriidsõja ohtlikkust
- Euroopa Liidu laienemine suurendab Euroopa julgeolekut
- On aeg seada Läänemerel sisse NATO mereturve
- Konsensusnõue sanktsioonide otsustamisel annab väljapressimisvõimaluse
- Urmas Paet. Tööst Euroopa Parlamendis
- Demokraatlike riikide nõrkus ergutab autoritaarseid režiime vägivallale